Bonsai kasvatamie

............................................................................................

Jaapani männi ümberistutamine

Bonsai stiilid.

Igaühele, kes soovib saada edukaks bonsai kasvatajaks, kuluvad ära kasulikud nõuanded.  Kui võtate endale aega, et bonsai puude eest hoolitsemises eksperdiks saada, on üsnagi tõenäoline, et Teid ootab vastutasuks erakordne vaatepilt.


Alljärgnevalt on toodud kaheksa bonsai hooldus- ja kasvatamisnõuannet, mis kuluvad marjaks ära nii asjaga alustades kui ka siis, kui vajate abistavat kätt juba olemasolevate bonsaide juures:

1. Valgus – Paljud ei tea, et bonsaid on tegelikult mõeldud õues kasvatamiseks. See ei tähenda, et bonsaid toas kohe otsa saavad. Bonsaisi kasvatatakse 1990ndatest alates rohkem sees kui väljas, see aga ei muuda seika, et tegu on ikkagi puudega mis vajavad rohkelt valgust.  Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et teatud bonsai liigid vajavad vähem valgust. Uurige kindlasti välja, milliseid valgustingimusi on vaja just Teie bonsail.


2. Vesi – See on üks keerulisemaid oskusi, mis bonsai kasvatamise kunstis tarvilik omandada. Vastupidiselt teistele taimedele, ei saa siin läbi kastmisega kindla ajakava järgi. Kas bonsai puu vajab vett või mitte, saab kindlaks teha mitme meetodite abil. Esimene võimalus on lähtuda kaalust. Tõstes kaalub janune taim vähem. Teine moodus on kraapida mullapinda, et teha kindlaks, kas see on niiske või mitte. Viimane abinõu on hoida potis puust varrast, näiteks söögipulka. Kui on vaja otsustada, kas puu on kuiv, tõmmake varras välja ning uurige, kas see on niiske.


3. Õhuringlus - Bonsai puud sallivad liisunud õhku vast isegi vähem kui nende inimesed. Õnnelikuks ja terveks eluks on hädavajalik õhuringlus. Avage oma puukesele aken või viige see ilusa ilmaga välja rõdule. Kui ilm jätab soovida ning akent lahti teha ei saa, pange puu kõrvale tööle väike lauaventilaator. Kõige paremini sobib pöörlev ventilaator, et tuul ei puhuks puule peale pidevalt.


4. Väetis - Bonsai puud on näljased. Vastupidiselt kastmisele, võib väetamist toimetada ajakavapõhiselt. Veeslahustuva väetisega soovitatakse taimi väetada üldiselt kord kahe nädala tagant. Laialt on levinud valearusaam, et bonsaid tuleb toita lahjendatud väetisega – see ei ole tõsi. Kasutage väetist lihtsalt tootja soovitusi järgides.

5. Puhkeperiood – Taaskord tuleb mõista, et bonsai on puu. Õues kasvades tekitaks puhkeperioodi külm ilm ja nii vajavad bonsai puud vähemalt kuue- kuni kaheksanädalast madala temperatuuriga pausi. Puud ei pea tingimata õue tõstma – võite selle talvel viia näiteks keldrisse või väheköetud garaaži. Kui Te puule puhkeperioodi ei võimalda, satub puuke mõne aasta pärast stressi ning asub puhkama omavalitud ajal.


6. Puhastamine - Bonsai puud ei salli lehtedel tolmukorda, erinedes nii tavalistest toataimedest ning neid tuleb puhastada. Praht tuleb pärast puult pühkimist eemaldada ka mullapinnalt. Ärge jätke puru mullale – see ei ole ei toit ega kaunistuselement.


7. Niiskus – Kas teate seda tunnet, kui kliimaseadmetega varustatud siseruumides nahk ja kurk kuivavad ning kihelevad? Bonsai puud tunnevad just sama. Nendel puudel on tarvis niiskust. Võite küll taime veega pritsida, kuid palju parem on panna suurele veega täidetud alusele kivid ning asetada pott siis nende peale nii, et see vett päriselt ei puuduta. Sel viisil on bonsail alati piisavalt niiskust.


8. Haigused ja putukad – Bonsai eest hoolitsema õppides on üks olulisemaid asju omandada teadmisi haiguste ja putukate kohta ning oskus neid ka ära tunda. Mida kiiremini probleemi tuvastate, seda suurem on võimalus puu elu päästa.


              KOOSTÖÖPARTNERID

............................................................